Rägavere Valla ajalugu

7.11.14

Esimesed kirjalikud teated Rägaverest ulatuvad Liivi sõja aegsesse perioodi, kui 1540. aastal eraldus Rägavere (Raygafer) Mõdriku pärusmõisast. Võib arvata, et Rägavere mõis andis nime ka hilisemale Rägavere vallale, olgugi et mõis asus praeguse valla keskusega võrreldes hoopis ääremaal.

Aastat 1856, mil laiendati talupoegade õigusi ning muutus võimalikuks talude päriseks ostmine ja juba sajandi algusest oli järjest vähenenud mõisa tähtsus igapäeva elu korraldamisel, võib lugeda ka Rägavere valla tekke alguseks. Vald lahendas varanõude asju, jälgis koormiste täitmist mõisale ning omavahelisi riiuprobleeme.

1923. aastal kuulusid Rägavere valda: Anguse, Kaasiksoo, Kuivajõe, Kõrma, Lavi, Miila, Mõdriku asula ja küla, Mõedaka, Mäitse, Männikvälja, Nikri asula, Nurkse, Põlula asula, Rahkla asula, Rägavere asula, Sae, Ulvi asula, Uuemõisa, Vaeküla asula, Valgesoo, Vanakubja, Vetiku ja Vetiku-Aru asula (kokku 28 üksust).

Rägavere valla õitseajaks tuleb lugeda aastaid 1870 ja 1940.

1870. aastal valmis Tallinna - Peterburi raudtee ning Kabala ja Vaeküla jaamad avasid Rägavere valla rahva põllumajandussaadustele Tallinna ja Peterburi turu. 1870. aastal sai valmis ka Põlula viinavabrik. Kartulist toodetud piiritus müüdi Venemaale. Põlula - Alumisel töötas poti- ja tellisekivi vabrik, Põlula jõel oli kolm vesiveskit, ketrusvabrik ja lauatehas.

Vallas oli üheksa kooli: Miila, Randlepa, Vetiku, Rägavere, Mõdriku, Kantküla, Võlumäe, Kuivajõe ja Vaeküla. 1922. aasta 1. veebruaril avati Põlulas uus kool, mis töötab tänase päevani. Vaeküla ja Mõdriku koolid kuuluvad Vinni valda, teised on likvideeritud.

Rägavere valla haldusala suurenes 1938. aasta uute vallaseadustega. Rägavere külge liideti Pada valla Urtja-, Haansalu-, Aarla- ja Kabala küla. Suur muudatus leidis Rägavere valla haldusjaotuses 13. septembril 1945, mil jagati Rägavere vald kolmeks külanõukoguks:

  1. Kabala kn: Miila-, Kaiduküla-, Miila - Maitse (Mäitse), Kõrma-, Nõmmise-, Aarla-, Urtja-, Põdri-, Kabala- ja Kaasiku küla.
  2. Põlula kn: Põlula-, Ulvi-, Uuemõisa-, Lavi-, Kaasiksoo-, Kuivajõe-, Sae-, Hanguse- (Anguse) ja Rahkla küla.
  3. Rägavere kn: Nurkse-, Vetiku-, Mõdriku-, Mägede-, Mõedaka-, Konna-, Vaeküla-, Rägavere-, Kantküla-, Valgesoo- ja Liiva küla.

1950. aastal toimus Eesti ajaloo suurim haldusjaotuse muutus - maakondade asemele moodustati rajoonid. Rägavere ja Põlula külanõukogud jäid Rakvere rajooni, Kabala külanõukogu liideti Kiviõli rajooniga.

1954. aastal toimus järjekordne haldusreform. Rakvere rajoonis vähendati külanõukogude arvu. Endise 21 külanõukogu asemele jäi alles 9. Osa Rägavere külanõukogu maid liideti Kaarli külanõukoguga. Suur reformimine aga jätkus. 24. jaanuaril 1959. aastal kaotati suur osa rajoonidest. 37 rajoonist likvideeriti 13. Muutusid ka külanõukogude piirid. Kabala külanõukogu liideti Rägavere külanõukoguga. Võrreldes 1923. aastaga oli Rägavere külanõukogu haldusala märgatavalt vähenenud Vaeküla, Vetiku ja Rägavere liitmisega Sõmeru külanõukoguga.

Muutusid ka külade nimed. 1977. aastal kuulusid Rägavere külanõukogu (keskus Ulvi asula) haldusalasse: Aasuvälja-, Kantküla-, Kõrma-, Lavi-, Miila-, Mõedaka-, Männikvälja-, Nurkse-, Nõmmise-, Põlula-, Uljaste-, Ulvi- ja Viru-Kabala küla.

Peale Eesti uut iseseisvust 1991. aastal taastati uuesti vallad, endise Rägavere külanõukogu territooriumil moodustati Rägavere vald 9. aprillil 1992. aastal.

Toimetaja: TEA RUNOVSKI